Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on loonud nii kodumaise kui ka rahvusvahelise arstiteaduse arengule väga olulise andmebaasi, millega 2017. aasta lõpuks oli liitunud üle 52 000 eestimaalase, ehk rohkem kui 5% Eesti täisealisest elanikkonnast. Tänu andmete saamisele teistest tervisega seotud andmekogudest ja riiklikest registritest on geenivaramu andmebaas aja jooksul veelgi täienenud ning välja on töötatud meetodid terviseriskide paremaks ennustamiseks. Nii saab edaspidi geneetilist informatsiooni arvesse võttes haigusi tulemuslikumalt ennetada ja täpsemalt ravida. Eesti suurima ning Euroopa ühe edukama biopangana on geenivaramu oodatud partner rahvusvahelistes teadusprojektides üle maailma.

Viimaste aastate jooksul on toimunud kiire areng nii uute teadmiste, infomahtude kui ka tehnoloogia vallas. 2017. aastaks valmisid kõikidele senistele geenidoonoritele geenikaardid, mis võimaldavad analüüsida genoomis leiduvaid enim eristuvaid geenivariante. Need aitavad selgitada, miks on inimestel erinevad terviseriskid ning miks mõjuvad ravimid neile erinevalt. Eelmise aasta sügisel alustati geenivaramus tagasiside andmist geenidoonoritele. Selleks valmistasid geenivaramu teadlased ette algoritmid personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks, mis põhinevadki just geenikaartidelt saadud teabel.

Käes on aeg, kus geeniteaduse tulemused jõuavad üha laiemalt arstide töölauale. See loob aluse rahva tervise parandamiseks ja personaalmeditsiini juurutamiseks Eestis.

100 000 uut geenidoonorit

Valitsuse algatusel kogutakse Eesti Vabariigi juubeliaastal geenivaramusse veel 100 000 inimese proovid ja andmed. Suurem hulk geeniandmeid tähendab paremaid võimalusi terviseuuringuteks, haigustega seotud geenivariantide avastamiseks ning geeniinfol põhinevate ennetus-, diagnoosimis- ja ravimeetodite kättesaadavaks tegemist Eesti elanikele.

Kes võivad saada geenidoonoriks?

Geenidoonoriks võivad saada kõik vähemalt 18-aastased Eesti isikukoodi omavad eestimaalased, kes pole juba varem liitunud geenivaramuga.

Kuidas saada geenidoonoriks?

Geenidoonoriks saamiseks on vaja allkirjastada internetis nõusoleku vorm ja anda geeniproov ehk 6 ml veeniverd.

Oma nõusoleku projektis osalemiseks saad anda digiallkirjaga ID-kaardi või Mobiili-ID abil keskkonnas geenidoonor.ee. Geeniproovi loovutamiseks on üks lihtsamaid võimalusi anda eriarsti vastuvõtule minnes teada oma soovist loovutada vereproov geenidoonoriks saamiseks. Esialgu saad seda teha TÜ Kliinikumis, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. Ka haiglaravil olles saad paluda arstil lisaks muudele analüüsidele võtta geeniproov.

Kui Sa ei pöördu käesoleva aasta jooksul nimetatud haiglates eriarsti juurde, võid minna vabalt valitud SYNLABi verevõtupunkti ja öelda, et soovid loovutada geeniproovi. Otse laborisse, ilma eriarsti visiidita, saad minna ka haiglates. Kõikide verevõtukohtade nimekiri, aadressid ja vastuvõtu kellaajad on leitavad samal veebilehel. Aasta jooksul vere loovutamise kohti tõenäoliselt lisandub. Kõige täpsem info on alati saadaval kodulehel geenidoonor.ee.

Perearstide juures esialgu vereproovi anda ei saa. Kogu protseduur võtab aega sama palju kui tavalise vereproovi andmine ja on Sulle tasuta. Haigekassa kindlustust olema ei pea.

Vereproovid transporditakse geenivaramu laborisse Tartus, kus kõigile uutele geenidoonoritele tehakse personaalsed geenikaardid ehk teisisõnu - DNA genotüpiseerimise analüüs. Genotüpiseerimine tähendab geenianalüüsi teostamist geenikiibi abil. Geenikiibilt määratakse 640 000 positsiooni, mis inimestel teadaolevalt omavahel erinevad. Nende erinevuste alusel on võimalik hinnata personaalseid haigusriske ja ravimite sobivust. Edaspidi on võimalik inimeste geeniandmed kasutusele võtta meie meditsiinisüsteemis.