Mikrobioomi uuring
Alustasime 2017. aastal uuringuga „Mikroobikoosluse ja tervise vaheliste seoste uurimine Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu kohordis“.
Uuringu eesmärgiks oli luua Eesti mikrobioomi (EstMB) kohort, mis võimaldab uurida, milline on Eesti populatsioonis elavate inimeste soolestiku ning suu mikrobioomi ehk mikroorganismide nagu bakterite, viiruste ja seente kooslus, millised faktorid mõjutavad meie mikrobioomi ning kuidas on mikrobioom seotud meie tervisega. Tegemist on seni kõige suurema Eestis läbi viidud inimese mikrobioomi uuringuga ning ka maailma mastaabis on see üks suuremaid mikrobioomi uurimist võimaldavaid andmestikke.
Uuringus osales kokku 2509 geenidoonorit üle Eesti, kellest 1764 olid naised ja 745 mehed. Uuritavate vanusevahemik jäi 23–89 eluaasta vahele. Uuringus osalenud geenidoonoritelt koguti suuõõne ja soolestiku mikrobioomi proovid, vereproovid ning kõik uuringus osalejad täitsid ära uuringu küsimustiku, mis kajastas antud ajahetkel uuritavate elustiili ja tervist (Joonis 1).
Oleme siiralt tänulikud kõigile geenidoonoritele, kes oma panuse uuringusse andsid!
Joonis 1. EstMB kohordi kirjeldus. Uuringus analüüsiti kokku üle Eesti 2509 geenidoonori soolestiku mikrobioomi andmeid koos terviseandmetega. Eesti kaardil on näidatud, mitu protsenti proove koguti erinevatest maakondadest.
Mikrobioomi mõjutavad paljud eri tegurid
Seni oleme selle uurimistöö käigus kasutanud ainult soolestiku mikrobioomi analüüsist saadud andmeid ning suuõõnest kogutud proovide analüüs on hetkel veel pooleli.
Mida oleme praeguseks teada saanud?
Soolestiku mikrobioomi kooslus on väga varieeruv – inimestel on üsna personaalne mikrobioomi kooslus. Kui võrrelda Eesti rahvastiku üldist soolestiku mikrobioomi kooslust teiste Läääne ühiskonna populatsioonidega, siis näeme väga suurt saranasust, kus 90% bakteritest kuulub kahte hõimkonda: Firmicutes ja Bacteroidetes.
Soolestiku mikrobioomi koosseis sõltub suuresti inimeste tervislikust seisundist, elustiilist, aga ka tarvitavatest ravimitest. Tuvastasime, et mitmekesisem soolestiku mikrobioom on seotud tervislikuma eluviisiga (tervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja hea tervis). Vastupidiselt on mikrobioomi mitmekesisus märkimisväärselt madalam inimestel, kellel on suurenenud kehakaal, kes suitsetavad, kelle toitumisharjumused pole nii tervislikud ning kellel esinevad probleemid tervisega (haigused ja ravimite tarvitamine). Just mitmete haigustega tuvastatud seosed näitavad, et mikrobioomi saab potentsiaalselt kasutada ka haiguste diagnostikaks ning haigusriskide hindamiseks.
Soolestiku mikrobioomi kooslust mõjutab oluliselt mitte ainult vahetult uuringule eelnev ravimite tarbimine, vaid ka minevikus tarvitatud ravimid. Uuringu üks olulisemaid leide oli, et antibiootikumide tarvitamine on tuvastatav meie mikrobioomi koosluses pikka aega ning mõju on seda tugevam, mida rohkem antibiootikume oleme viimase 10 aasta jooksul tarvitanud. Seni arvati, et mikrobioomi kooslus taastub endisesse seisu pärast antibiootikumide tarvitamist.
Miks on vaja läbi viia jätku-uuringuid?
Mikrobioomi kooslus on ajaspidevalt muutuv, sõltudes paljudest eri faktoritest. Seetõttu on väga oluline, et saaksime mikrobioomi uurida erinevatel ajahetkedel koos tervise muutumisega (Joonis 2).
Praeguseks on EstMB valimi proovide võtmisest möödunud ligi viis aastat. Mikrobioomi jätku-uuringud ehk uutest ajahetkedest võetud proovid on tähtsad, kuna võimaldavad saada infot selle kohta, kuidas ja mis põhjusel mikrobioom ajas muutub. Seetõttu oleme läbi viimas jätku-uuringut, et koguda geenidoonoritelt uuesti proove, mis võimaldab välja selgitada mikrobioomi muutused ajas ning uurida, kuidas viitavad muutused mikrobioomis muutustele meie tervises.
Mida on võimalik teada saada tänase ja tuleviku kohta?
Joonis 2. Mikrobioomi analüüs võimaldab uurida nii varasemaid seoseid tervisega kui ka hinnata mõju tulevikus.
Uuri rohkem
Loe läbi viidud uuringute põhjal avaldatud teadusartikleid siit ja siit.
Käimasolevate mikrobioomi uuringute kohta on võimalik lugeda Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teaduskeskuse mikrobioomi töögrupi koduleheküljelt siit.
Meediakajastused