Miks kaasnevad mõnel inimesel teatud ravimite võtmisel kõrvaltoimed ja teisel jällegi mitte? Kuidas oleks võimalik kõrvatoimete tekkimist ennetada?
Kutsusime 2022. aasta aprillist septembrini kõiki geenidoonoreid vastama lühikesele veebiküsimustikule ravimite ja vaktsiinide manustamise ning nendega kaasnenud kõrvaltoimete kohta. Teadmised kõrvaltoimete tekkimise geneetilistest põhjustest aitavad tulevikus tagada ohutumat ja tõhusamat ravi.
Uuringu andmekogumine on tänaseks lõppenud ning algab töö andmete analüüsimisega. Oleme siiralt tänulikud kõigile ligi 50 000 geenidoonorile, kes oma panuse uuringusse andsid.
Ravimite toimimine sõltub organismi geneetilistest eripäradest – ligi 98% eestlastest kannab mõnd geenivarianti, mis mõjutab ravimite toimet. Erinevused võivad olla nii toimeainete sobivuses kui ka paraja annuse suuruses.
Täna määravad arstid patsientidele ravimeid nn keskmisele inimesele tehtud standardannuste põhjal, mis on küll välja töötatud laiapõhjaliste kliiniliste uuringute alusel, kuid ei arvesta inimeste individuaalsete eripäradega.
Varasemate uuringute põhjal on geenivaramu teadlased juba leidnud olulisi seoseid geneetika ja ravimite kõrvaltoimete vahel. Kas teadsid näiteks, et ühe levinuima antibiootikumi penitsilliini vastu kogevad allergiat 33% tõenäolisemalt inimesed, kellel on üks kindel geenivariant nimega HLA HLA-B*55:01. Allergia tekkimist aitaks vältida mõne teise antibiootikumi kasutamine.Loe avastuse kohta täpsemalt siit.
Töötame selle nimel, et arstideni jõuaks info, missugune ravim millises annuses inimesele geeniandmete põhjal võiks kõige paremini ja tõhusamalt sobida. Vajame selleks paljude geenidoonorite panust, et need soovitused oleksid tulevikus võimalikult täpsed.
Paraku pole tervishoiusüsteemis varasemalt kogutud kõrvaltoimete esinemise kohta piisavalt sellisel kujul erinevaid terviseandmeid, mis võimaldaksid uurida nende tekkimise geneetilisi põhjuseid. Mida paremini on kõrvaltoimed või ebapiisav ravivastus terviseandmetes kajastatud, seda rohkem on võimalusi teha laiapõhjalisi teadusuurinugid. Selle uuringu tulemusel saame koguda ainulaadse andmestiku ja viia küsimustikus antud vastused kokku geeniandmetega.
Uuringu järel ei saa me küll anda geenidoonoritele individuaalset tagasisidet, kuid tulemused aitavad saada täpsemini teada, mis on ravimi kõrvaltoimete tekkimise põhjusteks ning missugused on seosed geneetiliste variantidega. Seega on tulevikus võimalik arendada personaalmeditsiini lahendusi, mis aitaksid igapäevaselt arstidel ravi tõhusamalt suunata.
Just nii saame üheskoos aidata tulevikus väga paljusid inimesi, et ravimite võtmisel ei kaasneks ebameeldivaid või lausa tervisele ohtlikke kõrvaltoimeid.
Covid-19 vaktsiinid on tõstatanud küsimuse, kas ja kuidas need mõjutavad menstruaaltsüklit. Seni pole vaktsiini- ja ravimiuuringute läbiviimisel pööratud süstemaatilist tähelepanu naiste tervisele. Seega ei ole leidnud teaduslikku kinnitust, et naised, kes märkasid vaktsineerimise järgselt menstruaaltsüklis muutusi, kogesid seda just vaktsineerimise tõttu – võibolla oli see põhjustatud pandeemia-aegsest stressist või oli tegemist lihtsalt kokkusattumusega?
Selle uuringu käigus parandame selle teadmistelünga ning otsime vastust küsimustele, kas ja missugust mõju avaldavad ravimid ja vaktsiinid menstruaaltsüklile.
Seda, kuidas ravim inimese organismis toimib, võivad mõjutada väga mitmesugused tegurid alates inimese soost ja vanusest kuni toitumise, suitsetamise ja teiste meelemürkide tarvitamise, aga ka eri ravimite korraga võtmiseni välja. Seetõttu räägi alati arstiga läbi, kuidas ravimeid tuleks võtta. Lisaks võib inimesel olla tema enda teadmata eripärasid – näiteks geneetikast tulenevaid – mis mõjutavad ravimite toimet. Kuigi täna on arstidel ja teadlastel juba väga head teadmised turul olevate ravimite ohutu tarvitamise kohta, siis sugugi mitte veel kõik pole inimorganismi keeruka toimimise kohta päris täpselt selge.
Ravimeid on väga erisuguseid alates käsimüügil saadavatest kuni retseptiravimiteni. Enamik ravimeid on valdavale osale inimestest ohutu, kui järgida arsti antud soovitusi. Kindlasti ei tohiks ühtki ravimit võtta ilma põhjuseta või igaks juhuks. Samas kaasneb ravimite võtmisega alati mingisugune oht kõrvaltoimeteks, kuid üldjuhul on need kerged ja ajutised. Harva esinevate raskemate kõrvaltoimete tõenäosus ei kaalu üles ravimist saadavat kasu. Mõne ravimiga on teada, et võib esineda sagedamini mõnd ohtlikku kõrvaltoimet, kuid sel juhul kaalub arst ravimi vajalikkust ja võimalikke alternatiive eriti põhjalikult ning patsient on ka tähelepanelikuma jälgimise all.
Ka toidulisandite võtmisel võib esineda kõrvaltoimeid, kuid üldiselt on selline risk väike. Siinkohal on oluline, et toidulisandit ei tarvitataks ilma põhjuseta ning nende võtmisel järgitakse pakendi infolehel või arsti soovitatud viisi.
Kui arst on ravimi määranud ja selgub, et see tekitab liigselt kõrvaltoimeid või see ei toimi efektiivselt, siis kaalub üldjuhul arst mõne teise ravimi proovimist. Uudsem lähenemine, mis veel paraku pole laialt tervishoiusüsteemis kättesaadav, on hinnata ravimisobivust geneetika abil, sest mõned geneetilised variandid mõjutavad ravimi tõhusust ja kõrvaltoimete esinemist.
Päris individuaalseid ravimeid ei hakata veel niipea igale inimesele vajaduspõhiselt välja töötama – selleks ei jätkuks lihtsalt ressursse. Küll aga liigub meditsiinisüsteem tasapisi sinna suunas, et igale inimesele saaks geeniandmete põhjal luua personaalsed suunised ravimite kohta, mis võiksid avaldada parimat toimet, tekitamata seejuures kõrvaltoimeid. Vastavalt nendele soovitustele saaks tervisemure leevendamiseks valida sobivaima juba saadaolevate ravimite hulgast. Samuti on mõnel juhul vaja määrata tavapärasest ravimiannusest erinev kogus, sest mõne inimese organism lagundab mõnd ravimi toimeainet kiiremini või aeglasemalt kui nn keskmine inimene. Sel juhul on vaja kas suuremat või väiksemat annust, et ravim töötaks tõhusalt.
Uuringut viiakse ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toel Eesti Norra koostööprogrammi „Green ICT“ raames.