Selleks, et geeniandmed jõuaksid geenidoonoriteni ja nende nõusolekul ka arsti töölauale on Eesti Vabariigi Valitsus käivitanud projektid turvaliste IT-lahenduste loomiseks. Personaalne geeniinfo on kavas kättesaadavaks teha läbi patsiendiportaali. Personaalmeditsiini projekti on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium. Eelnevalt on aga vaja lahendada mitmed juriidilised, eetilised ja infotehnoloogilised küsimused. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaksid esimesed geeniandmetel põhinevad nõuanded jõudma tervishoiusüsteemi aastaks 2023.

Geenidoonorina oma geeniinfot oodates, ei pea kartma, et see vananeks.
Kui näiteks vere näitajad elu jooksul muutuvad, siis inimese põhiline genoom jääb elu lõpuni samaks.

Geeniinfo juures on oluline selle mõistmine ja tõlgendamisoskus. Terviseärevuse vältimiseks tuleb haigusriske puudutavat informatsiooni vaadata koos tervishoiu spetsialistiga, kes oskab anda nõu nende kontrollimiseks. Samuti tuleb mõista, et riskide ilmnemisel on tegemist tõenäosuste ja kalduvustega, mitte kindla isetätituva ettekuulutusega. Eluviiside ja harjumuste korrigeerimise kaudu on võimalik raskeid haigusi vältida või jälgimiskava abil varakult avastada. Kindlasti on geeniinfo saamine inimese vaba tahe ja sellest on võimalik loobuda.

Geeni- ja muud terviseandmed säilitatakse geenivaramus pseudonüümitult. Andmeid ei saa siduda konkreetsete isikutega. Ligipääs personaliseeritud geeniinfole on ainult geenidooril endal või tema poolt määratud isikutel. Geenivaramul on andmete tagasikodeerimise võimalus ainult juhul, kui seda lubab inimgeeniuuringute seadus ning see on kooskõlastatud Eesti bioeetika ja inimuuringute eetika nõukoguga. DNA-proovid säilivad geenivaramus spetsiaalsetes külmutusseadmetes.