Heaolu ja vaimse tervise uuring
Rohkem kui 86 000 geenidoonorit osales 2021. aasta kevadel Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu vaimse tervise ja heaolu uuringus. Sellise mastaabi ja nii põhjaliku lähenemisega vaimse tervise uuringut ei ole varem Eestis tehtud.
Pea tasakaalu!
Selleks et paremini mõista, kuidas depressioon tekib ja mida saab selle ennetamiseks ise ära teha, lõime uuringu „Heaolu ja vaimne tervis“ tulemuste põhjal lihtsa ja hariva mängu „Pea tasakaalu!“. Õpetlikus mängus tutvub mängija kolme tegelasega, kelle vaimne tasakaal on paigast ära ning keda ohustab suur depressioonirisk. Mängija saab teha erinevaid valikuid ja näha, kuidas kaasasündinud omadused, elusündmused ja elustiil mõjutavad depressiooni kujunemise riski. Eesmärk on aidata tegelastel saavutada parem vaimne tasakaal.
Mängu loomist toetas Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise rahastuse kaudu.
Loe mängu loomisest lähemalt.Missugused on uuringu tulemused?
Uuringu küsimustik oli põhjalik ja kaardistas vastaja vaimset tervist erinevatest aspektidest alates läbielatud sündmustest kuni elustiiliteguriteni välja. Kogutud andmed kinnitavad levinud statistikat, et üle poole inimestest on kogenud elu jooksul mõnda vaimse tervise probleemi. Sama paljudel uuringus osalenud geenidoonoritel oli vastamise hetkel kõrge risk mõne vaimse tervise probleemi tekkimiseks.
Viis kõige levinumat vaimse tervise probleemi meie uuringu põhjal on:
depressioon;
üldistunud ärevushäire;
häirunud söömiskäitumine;
alkoholi kuritarvitamine;
aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
Levimus varieerub vanusegrupiti ja sugude lõikes.
Depressiooni kui kõige levinuma vaimse tervise häire suurimateks riskiteguriteks on:
- Naissugu – umbes 24%-l meestest on elu jooksul kõrge risk depressiooni haigestuda, aga naiste seas on see lausa üle 37%.
- Geneetiline risk – kõrge geneetilise eelsoodumusega inimestel on kuni kaks korda kõrgem risk haigestuda elu jooksul depressiooni võrreldes madala geneetilise eelsoodumusega inimestega.
- Traumaatilised ja stressirohked elusündmused – nende hulka saab lugeda näiteks füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset väärkohtlemist, sõltuvushäirega pereliikmega kooselamist või lähedase ootamatut kaotust, mis kõik võivad jätta inimese vaimsele tervisele oma jälje.
- Vähene sotsiaalne toetus – mistahes vaimse tervise murede eest aitab kõige rohkem kaitsta sotsiaalne toetus ehk lähedased inimesed.
- Vähene füüsiline aktiivsus – regulaarne tervisesport võib aidata vähendada depressiooni tekkeriski, kuna see parandab meeleolu ja vähendab stressi.
- Probleemid unega – uni mängib olulist rolli emotsionaalse seisundi reguleerimisel.
Võtmenäitajad
53%
on kogenud vaimse tervise probleeme, mis on takistanud igapäevaseid tegevusi
43%
on hiljuti kogenud läbipõlemist
80%
on saanud vaimse tervise probleemide korral abi ravimitest
78%
leidsid, et elu on tähendusrikas
58%
18–29-aastastest noortest on tundnud, et elu pole elamist väärt
21%
on elu jooksul esinenud enesetapumõtteid
36%
kannatasid vastamise ajal uneprobleemide käes
30%
elasid lapsepõlves koos sõltuvushäirega vanemaga
29%
on kogenud täiskasvanuna lähisuhtevägivalda
62%
meestest on regulaarselt kuritarvitanud alkoholi mõnel eluperioodil
36%
tajusid vähest sotsiaalset tuge
37%
naistest on esinenud elu jooksul kõrge depressiooni risk ehk tõenäosus haigestuda
Uudista teemakategooriate kaupa uuringu tulemusi lähemalt
Keskmise uuringus osaleja profiil
Kokku osales uuringus lausa 86 244 inimest, mis teeb sellest suurima osalejate arvuga vaimse tervise uuringu Eestis. Osalejate keskmine vanus oli 47,7 eluaastat ning suurem osa (71%) vastajatest olid naised. Veidi üle poole vastajatest elasid Eesti suurtes linnades ning olid kõrgharidusega. On rõõmustav, et 88% vastajatest pidasid end õnnelikuks ning 78% vastajatest leidsid, et nende elu on tähendusrikas.
Üldine vaimne tervis
Igapäevast toimetulekut häirinud vaimse tervise probleeme on mingil eluperioodil kogenud üle poole osalejatest. Sellest hoolimata oli neist vaimse tervise probleemide osas spetsialistidelt abi otsinud vaid 38%, ravimeid tarvitanud 20% ja psühhoterapeutilistes sekkumistes osalenud 16%. Kuigi küsimustiku täitjatest oli hiljutist läbipõlemist kogenud 43% osalejatest, hindas enamik oma vaimset tervist vastamise ajal (2021. a kevad) siiski pigem heaks või väga heaks.
Vaimse tervise probleemid elu jooksul
Vaimse tervise abi otsimine elu jooksul
Psüühikahäire diagnoos elu jooksul
Psühhiaatriliste ravimite kasutus elu jooksul
Ravimite oodatud mõju
Psühhoteraapia / nõustamine / grupiteraapia
Vaimne tervis vastamise hetkel
Stress viimasel ajal
Läbipõlemine viimasel ajal
Psüühikahäire risk vastamise hetkel
Kõrge depressiooni risk vastamise hetkel oli umbes 27% osalejatest. Kõige haavatavamateks võib pidada kuni 30-aastaseid naisi, kelle hulgas oli kõrge depressiooni risk 47%. Alkoholi kuritarvitamise ja sõltuvushäirete kõrge risk oli vastajate hulgas umbes 12%, ent märkimisväärselt suurem oli see just 45–59-aastaste meeste hulgas (23%). Mõne hinnatud psüühikahäire kõrge risk oli ligi pooltel vastajatest, kõige kõrgemama riskiga olid kuni 30-aastased naised, kelle risk ulatus 69%-ni.
Depressiooni risk vastamise hetkel
Üldistunud ärevuse risk vastamise hetkel
Paanikahäire vastamise hetkel
Traumajärgse stressihäire risk vastamise hetkel
Aktiivsus-ja tähelepanuhäire risk vastamise hetkel
Häirunud söömiskäitumine (piiramine, liigsöömine)
Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvuse risk
Psüühikahäire risk vastamise hetkel
Psüühikahäire risk kogu elu jooksul
Depressiooni kõrge risk kogu elu jooksul oli umbes 33% osalejatel. Mõnevõrra kõrgem oli risk nooremas eas inimestel ning vanusega see risk järk-järgult väheneb. Sarnane muster peegeldus ka üldistunud ärevuse osas – kõrge risk esines 27% vastajatest. Seevastu oli maania kõrge riskiga inimesi suhteliselt vähe, jäädes 1% kanti.
Depressiooni risk elu jooksul
Üldistunud ärevuse risk elu jooksul
Maania risk elu jooksul
Psüühikahäire risk elu jooksul
Suitsiidirisk
Paraku on elutüdimusmõtted küllalt sagedased – mingil hetkel on üle 40% vastajatest tundnud, et elu pole elamist väärt. Just nooremate vastajate seas olid elutüdimusmõtted veelgi enam levinud. Suitsiidmõtteid on esinenud 21% vastajatest ja 12% on teinud plaane endalt elu võtmiseks. On murettekitav, et 3% osalejatest on teinud elu jooksul suitsiidkatse, sealhulgas neist 0,3% ehk 241 inimest vastamise hetkele (2021. aasta kevadel) eelneva aasta jooksul.
Elutüdimusmõtted
Soov olla surnud
Suitsiidimõtted
Suitsiidiplaan
Suitsiidikatse elu jooksul
Suitsiidikatse viimase aasta jooksul
Rasked mõtted elu jooksul
Traumaatilised sündmused
Märkimisväärne hulk vastajatest on kogenud elu jooksul traumaatilisi sündmusi: vähemalt üks traumaatiline kogemus on olnud lapsepõlves 60% ja täiskasvanueas 84% vastajatest. 30% osalejatest on lapsepõlves elanud koos sõltuvushäirega vanemaga ja 25% on kogenud emotsionaalset vägivalda. Rohkem kui pooled osalejad on täiskasvanuna kogenud lähedase ootamatut surma ning 31% on olnud majanduslikes raskustes. Täiskasvanueas on naised suurema tõenäosusega kogenud lähisuhte- ja seksuaalvägivalda ning mehed füüsilist vägivalda.
Traumaatilised sündmused lapsepõlves
| TRAUMAATILISED SÜNDMUSED LAPSEPÕLVES % VASTAJATEST | KOKKU | MEES | NAINE |
|---|---|---|---|
| Teil ei olnud lapsepõlves piisavalt süüa, pidite kandma määrdunud riideid või Teie elus polnud inimesi, kes Teid kaitseks või Teie eest hoolitseks? | 9,4 | 9,4 | 9,4 |
| Kaotasite vanema lahutuse, hülgamise, surma või muu põhjuse tõttu | 27,8 | 27,1 | 28,0 |
| Elasite koos kellegagi, kellel oli depressioon, mõni muu psüühiline häire või kes üritas sooritada enesetappu | 11,9 | 8,2 | 13,4 |
| Elasite koos kellegagi, kellel oli probleeme uimastite või alkoholi liigse tarvitamisega | 31,0 | 24,4 | 33,7 |
| Teie vanemad või mõni Teine täiskasvanu Teie kodus lõid, lükkasid, peksid või ähvardasid üksteist kahjustada | 25,1 | 20,5 | 26,9 |
| Elasite koos kellegagi, kes saadeti vanglasse | 3,0 | 2,5 | 3,1 |
| Teie vanem või mõni teine täiskasvanu Teie kodus sõimas, solvas või alandas Teid | 24,8 | 18,6 | 27,4 |
| Teie vanem või mõni teine täiskasvanu Teie kodus lõi, peksis, või tegi Teile mingil muul moel füüsiliselt haiget | 20,3 | 19,9 | 20,4 |
| Tundsite, et keegi Teie peres ei armasta ega väärtusta Teid | 19,2 | 11,6 | 22,4 |
| Kogesite soovimatut seksuaalset kontakti | 5,9 | 1,4 | 7,7 |
Traumaatiliste sündmuste arv lapsepõlves
Traumaatilised sündmused täiskasvanueas
| TRAUMAATILISED SÜNDMUSED TÄISKASVANUEAS % VASTAJATEST | KOKKU | MEES | NAINE |
|---|---|---|---|
| Kas olete kunagi olnud pikema perioodi vältel tõsistes majanduslikes raskustes, kus teil ei olnud raha eluasemekulude katmiseks ja toidu ostmiseks? | 31,3 | 29,6 | 32,0 |
| Kas olete kunagi kogenud emotsionaalset, seksuaalset või füüsilist lähisuhtevägivalda? | 28,8 | 13,7 | 35,0 |
| Kas olete kunagi kogenud seksuaalset rünnakut kas tuttava või võõra poolt, kes ei kuulu Teie perekonda? | 16,5 | 3,3 | 22,0 |
| Kas olete kunagi olnud vägivaldse kuriteo ohver (füüsiline rünnak, röövimine jms)? | 19,3 | 31,8 | 14,2 |
| Kas Teiega on kunagi juhtunud tõsine õnnetus, mis oli või mida kogesite eluohtlikuna (liiklusõnnetus, tulekahju vms)? | 30,5 | 40,2 | 26,6 |
| Kas olete kunagi olnud ootamatu vägivaldse surma tunnistajaks (nt mõrv, enesetapp, õnnetuse tagajärg)? | 11,8 | 18,6 | 9,0 |
| Kas Teil on kunagi diagnoositud eluohtlik haigus? | 10,8 | 12,5 | 10,1 |
| Kas mõni Teile lähedane inimene on kunagi ootamatult surnud? | 56,1 | 53,3 | 57,2 |
| Kas olete kunagi kogenud mõnda muud eluohtlikku või äärmiselt stressirohket sündmust (näit. looduskatastroof, sõjapiirkonnas viibimine vms.) | 11,0 | 17,2 | 8,4 |
Traumaatiliste sündmuste arv täiskasvanueas
Lähisuhtevägivald
Seksuaalvägivald
Füüsiline vägivald
Elustiil
Alkoholi kuritarvitamine ehk alkoholi tarvitamine tervistkahjustaval viisil on Eestis levinud – mingil eluperioodil on iganädalaselt või igapäevaselt seda teinud ligi 25% uuringus osalejatest, kusjuures rohkem mehed (üle 40% vastanud meestest).
Uneprobleemide käes kannatasid vastamise ajal 36% osalenutest ning vanuse kasvades need sagenesid.
Kuni 30-aastased kasutasid nutiseadmeid väljaspool tööaega vanemate inimestega võrreldes oluliselt rohkem. Näiteks veetsid üle poole neist sotsiaalmeedias rohkem kui kaks tundi päevas.
Üle poole vastanutest harrastas tervisesporti vähemalt kahel korral nädalas.
Uuringus osalejad hindasid sotsiaalset tuge enamasti keskmiseks, ent ligi kolmandik vastajatest tunnetas madalat sotsiaalset tuge.
Regulaarne nikotiinitoodete tarvitamine mõnel eluperioodil
Regulaarne alkoholi kuritarvitamine mõnel eluperioodil
Regulaarne narkootikumide tarvitamine mõnel eluperioodil
Tervisesport
Uneprobleemid vastamise hetkel
Hasartmängimine viimasel aastal
Nutiseadmete kasutus päevas töövälisel ajal
Sotsiaalmeedia kasutus päevas töövälisel ajal
Videomängude mängimine päevas
Tajutud sotsiaalne tugi
Mida uurivad teadlased kogutud andmete põhjal edasi?
Uuringus kogutud andmete põhjal on avaldatud ülevaatlik ingliskeelne teadusartikkel, mis on leitav siit.
Edasi aitavad kogutud ainulaadsed andmed teadlastel täpsemini uurida vaimse tervise ja heaolu geneetilisi ja keskkondlikke mõjutegureid ning panustada personaalsemate abivõimaluste väljatöötamisse.
Näiteks uurivad teadlased:
- milline on psüühikahäirete sümptomite geneetika
- kuidas geenid ja keskkond – näiteks stress ja stressirohked elusündmused – mõjutavad heaolu ja vaimset tervist
- millist mõju avaldavad vaimse tervise probleemid või nende geneetiline eelsoodumus füüsilisele tervisele, näiteks südame-veresoonkonna ja hingamisteede haiguste riskile
- kuidas saab uusi avastusi vaimse tervise geneetika valdkonnas rakendada personaalmeditsiinis, näiteks vaimse tervise probleemide paremaks diagnoosimiseks ning efektiivsemaks raviks
- miks mõnel inimesel tekivad ravimite kõrvaltoimed ning kuidas saaks leida geeniandmete abil igale abivajajale sobivaima ravimi
Igaühel meist on oma vaimse tervise kiiksud
Vaata videotest, missuguste vaimse tervise teemadega puutuvad kokku tuntud Eesti inimesed.
Täiendav info vaimse tervise kohta
Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:
Lasteabi: 116111 (24h)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (igapäevaselt kl 10-00)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Või pöördu erakorralisele vastuvõtule
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)
Rohkem infot vaimse tervise kohta ning palju kasulikke nõuandeid pingetega toimetulekul leiab MTÜ Peaasjad koduleheküljel peaasi.ee.
Täiendav info uuringu kohta
- Seda uuringut on hinnanud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu. Uuringu kutse saatmiseks kodeerisime Sinu andmed tagasi vastavalt Inimgeeniuuringute seaduse sätetele ning Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogult saadud nõusolekule.
- Uuringus kogutud andmeid kasutatakse vaid teadustööks, mille eesmärk on parandada meie teadmisi heaolu ning vaimset tervist mõjutavate geneetiliste ja keskkonnast tulenevate tegurite kohta. Uurijatele ei väljastata kunagi isikuandmeid.
- Teadusprojekti toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond (projekt number 2014-2020.4.01.15-0012), Eesti Teadusagentuur (projektid number PSG615 ja RITA1/02-112) ning Eesti Teadusagentuur koostöös NordForskiga (projekt number 105668).