Hetkel on suuremahuline uute geenidoonorite kogumine lõppenud ning tegeleme igapäevaselt teadustööga. Soovi korral saab geenidoonoriks hakata ette registreerudes Tartus geenivaramu kabinetis. Kui oled juba andnud vereproovi, aga veel on allkirjastamata nõusoleku vorm, siis saad seda teha siin.

Allkirjasta nõusoleku vorm

Mida tähendab geenidoonoriks olemine?

Iga geenidoonori roll on olnud anda panus unikaalse andmekogu – geenivaramu – loomisse. Selleks tuli loovutada natuke verd ning täita küsimustik enda tervise kohta.

Kuigi suur osa geenidoonoriks olemisest ei eelda igapäevast panustamist, on aeg-ajalt võimalus osaleda ainult geenidoonoritele mõeldud uuringutes. Nii saab aidata meie teadlastel selgitada välja, missugust eripalgelist rolli geenid tervises mängivad. Just tänu olemasolevale andmekogule saame palju hõlpsamalt viia läbi teadusuuringuid, sest geeniproove ei pea iga kord eraldi juurde koguma.

Näiteks uurime seoseid geenide ja vaimse tervise, ravimite kõrvaltoimete ja sagedaste haiguste vahel, aga ka seda, missugused on eestimaalaste geneetikas peituvaid eripärad.

Saa teada geeniteaduse hiljutistest avastustest

Geenidoonorid toetavad meditsiini arengut

Suurimat kasu teadmistest erinevate geenide ja haigusseoste vahel saab meie ühiskond tervikuna. Nii saab töötada välja paremad haiguste ennetamise viisid (näiteks täpsemini sihitud sõeluuringud) ja leida inimese geneetilisi eripärasid arvestavad tõhusamad ravimid.

Kuigi juba täna kasutatakse geneetilisi andmeid mõndade haiguste diagnoosimisel ja raviotsuste tegemisel, siis nende igapäevaseks arstide tööriistaks saamiseni tuleb veel lahendada mitu suurt proovikivi. Selleks töötavad ühise eesmärgi nimel mitmed organisatsioonid – Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Tartu Ülikool, Eesti Haigekassa – et esimesed personaalmeditsiini teenused saaksid tasapisi osaks tervishoiusüsteemist.

Tartu Ülikool Sotsiaalministeerium Synlab