Võta võimalusel see pool tunnikest, et vaadata juuresolevat filmi. Lubame, et saad geeniteemast hea ülevaate ja võimalik, et elad tänu sellele tervemana ja kauem.

Vastused põhilistele küsimustele:

Miks hakata geenidoonoriks?

Geenidoonorina teed sa suure teene nii iseendale, kui ka teaduse arengule. Geeniinfo annab sulle personaalset informatsiooni sinu tervist ohustavate faktorite kohta ning aitab muuta oluliselt efektiivsemaks ravimeid ja meditsiiniteenust.

Kes saab hakata geenidoonoriks?

Geenidoonoriks on oodatud kõik vähemalt 18-aastased eestimaalased, sõltumata riikliku tervisekindlustuse olemasolust. Teaduse arengu vaatevinklist tunneme eriti suurt puudust meestest ja vanematest inimestest.

Kuidas hakata geenidoonoriks?

Geenidoonoriks hakkamiseks tuleb tutvuda nõusoleku vormiga, allkirjastada see ning loovutada vereproov lähimas verevõtukohas. Veidi hiljem tuleb täita terviseandmete küsimustik.

Palju geenidoonoriks hakkamine maksab?

Rahva tervis ja meditsiiniteaduse areng on Eesti riigi jaoks suured prioriteedid. Sellest tulenevalt on geenidoonoriks hakkamine kõigi jaoks tasuta.

Millal ma enda geeniinfot näen?

Geenidoonorid peavad varuma kannatust. Infosüsteemide väljatöötamine geeniinfo tõlgendamiseks ja edastamiseks on alanud, aga selle massiline jõudmine inimesteni ning meditsiinisüsteemi võib võtta 3-5 aastat.

Kas minu geeniinfo säilib turvaliselt?

Personaliseeritud kujul hakkab geeniinfot nägema ainult geenidoonor ise või tema poolt määratud isikud - näiteks arstid, treenerid või toitumisnõustajad. Teadustöös kasutatakse geeniinfot kodeeritud ja isikustamata kujul.