Geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi infoleht

Käesolev infoleht selgitab üksikasjalikult geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi ja sellega tutvumine aitab paremini mõista Eesti geenivaramuga seonduvat. Geenidoonoriks hakkamine on vabatahtlik.

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu (EGV) eesmärk on luua Eesti rahvastiku tervise-, sugupuu- ja geeniandmeid sisaldav andmekogu — geenivaramu. Geenivaramusse kogutud andmed võimaldavad teha geeni- ja terviseuuringuid haiguste teket mõjutavate geenide leidmiseks. EGV on asutatud ja kontrollitav Eesti Vabariigi poolt.

Inimgeeniuuringute seadus

Geenivaramu loomist ja pidamist reguleerib Inimgeeniuuringute seadus. Seadus sätestab geenidoonori õigused ja kohustused, andmekaitse nõuded ja muud tagatised geenidoonori õiguste kaitseks.

Mõisted

  • Geenidoonor — inimene, kes annab Inimgeeniuuringute seaduse alusel oma koeproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus ning sugupuu.
  • Koeproov — inimeselt geeniuuringuteks võetud rakud, rakkudevaheline aine ja kehavedelikud. Uute geenidoonorite kogumise projektis on koeprooviks 6 ml veeniverd.
  • DNA — desoksüribonukleiinhappe molekul, millesse on salvestunud inimese pärilikkuse informatsioon.
  • Geeniandmed — teave, mida saadakse geeniuuringute tulemusena inimese geenide, geeniproduktide või pärilike omaduste kohta, sealhulgas DNA või selle osa kirjeldus.
  • Terviseseisundi kirjeldus — geeniuuringutes kasutamiseks kogutud andmed, mis kajastavad geenidoonori tervislikku seisundit, põetud haigusi ja nende ravi, eluviisi, elukeskkonda ja pärilikke omadusi.
  • Sugupuu — geenivaramus olev teave geenidoonori ülenejate ja alanejate sugulaste nime, sünniaja ja suguluse kohta.
  • Geeniuuring — DNA, koeproovi teiste koostisosade, terviseseisundi kirjelduste ja sugupuude teaduslik uurimine, kirjeldamine ja nendevaheliste seoste kindlakstegemine eesmärgiga saada andmeid inimese geenide, geeniproduktide ja pärilike omaduste kohta.
  • Geenivaramu — koeproovide, DNA kirjelduste, terviseseisundi kirjelduste, sugupuude, geeniandmete ja geenidoonori isiku tuvastamist võimaldavate andmete kogu, mille loob ja mida peab vastutav töötleja.

Milleks geenivaramu?

Geenivaramusse kogutavaid tervise-, sugupuu- ja geeniandmeid analüüsides saab leida geene, mis on seotud ühe või teise haigusega. Loodav andmekogu võimaldab tulevikus senisest täpsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske.

Geenivaramu loomine on pikaajaline protsess. Ülalnimetatud võimalused eeldavad teadusuuringute ja avastuste tegemist, uute tehnoloogiate väljatöötamist ning rakendamist.

Geenivaramu loomine

Geenivaramu andmekogu koostatakse geenidoonorite andmete (terviseseisundi kirjelduse ja koeproovi) põhjal. Koeproovi võtab meditsiinitöötaja, kellel selleks on vastavad volitused ja kvalifikatsioon. Terviseseisundi kirjelduse koostab geenidoonor ise täites elektroonse küsimustiku, mis tehakse talle kättesaadavaks pärast nõusolekuvormi allkirjastamist. Et geenidoonorit puudutav informatsioon saaks võimalikult täpne, võrdleb ja täiendab EGV geenidoonori terviseseisundi kirjeldust teiste andmekogude andmetega. EGV võib saada andmeid terviseinfot sisaldavatest riiklikest registritest ja andmebaasidest nagu Vähiregister, Müokardiinfarktiregister, Surma põhjuste register, samuti kahe regionaalhaigla - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi - andmebaasidest. Edaspidi võib andmekogude arv, kust andmeid saadakse laieneda. Andmete saamine teistest andmebaasidest on reguleeritud vastavate lepingutega ning andmete töötlemiseks rakendatakse kõrgeimaid võimalikke turvameetmeid. Andmete lekkimise võimalus on kohustuslike abinõude kasutamise abil viidud miinimumini. Kõik EGV-sse saabunud koeproovid töödeldakse ning hoiustatakse. Terviseseisundi kirjeldused ja koeproovidest eraldatud DNA-d säilitatakse geenivaramus anonümiseeritud kujul.

DNA ja terviseseisundi kirjelduste alusel tehakse geeniuuringuid, mille tulemusena saadakse geenidoonorite geeniandmed. Geenidoonori poolt täidetud küsimustiku, teiste andmekogude andmete ning geeniuuringute põhjal koostatakse geenidoonori sugupuu.

Mis on anonümiseerimine?

Anonümiseerimine on geenidoonori otsest tuvastamist võimaldavate andmete (nimi ja isikukood) asendamine koodiga. Kood on 16–kohaline ning selle moodustab arvuti juhuslikke numbreid ja tähti kasutades. Kood säilitatakse turvaliselt nõusolekuvormi juures. Anonümiseerimine on üks turvameetmeid andmete kaitsmisel. Kõikide andmekaitsenõuete täitmist jälgib Andmekaitse Inspektsioon.

Kes saavad geenivaramust andmeid?

Geenivaramust saab andmeid konkreetse geenidoonori kohta ainult geenidoonor ise ja geenidoonori nõusolekul tema arst. Teadlased saavad vaid anonümiseeritud andmeid. Geenivaramu anonümiseeritud andmeid võib anda teadusuuringuteks ka välismaale. Geenivaramust ei saa andmeid politsei, prokuratuur, kohus, haigekassa ega kindlustusfirmad. Samuti ei väljastata andmeid geenidoonori pereliikmetele ega sugulastele.

Kuidas andmeid geenivaramust väljastatakse?

Geenivaramust väljastatakse terviseseisundi kirjeldusi ja geeniandmeid anonümiseeritud kujul. Geenidoonori isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid ei väljastata. Et ära hoida geenidoonori isiku kaudset tuvastamist, väljastatakse korraga vähemalt viie geenidoonori anonümiseeritud andmed.

Mida andmetega tehakse?

Geenivaramu andmeid, sealhulgas neid, mis saadakse teistest andmebaasidest kasutatakse teadusuuringuteks rahva tervise ja geneetika valdkondades. Teadusuuringuteks kasutatakse andmeid isikustamata kujul, see tähendab, et teadlased ei saa tuvastada, kelle andmeid nad töötlevad. Uuringute eesmärk on leida haiguste teket ja kulgu mõjutavaid geene. Geenivaramu andmeid ei tohi kasutada isaduse ja isikute tuvastamiseks ega kuriteo uurimisel.

Kuidas on välistatud diskrimineerimine?

Seadus keelab diskrimineerimise otsesõnu ja näeb ette karistuse. Karistusseadustikust tulenevalt karistatakse inimese õiguste ebaseadusliku piiramise või inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema pärilikkuse alusel rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

Geenidoonorile ei tehta piiranguid, samuti ei tehta geenidoonorile soodustusi. Geenidoonoriks olemine on saladus, mida EGV ei tohi avaldada. Kindlustusfirmadel ja tööandjatel on keelatud koguda geneetilisi isikuandmeid kindlustusvõtjate ja töötajate kohta. Töö- ja kindlustussuhetest tekkinud kaebusi lahendab Tööinspektsioon ja Finantsinspektsioon.

Mis on taasisikustamine?

Taasisikustamine on geenidoonori isiku tuvastamine. Taasisikustamine võimaldab seostada konkreetse geenidoonori isikuandmeid, terviseseisundi kirjeldust ja geeniandmeid. Taasisikustada tohib ainult EGV ja ainult seaduses lubatud juhtudel.

Taasisikustada tohib:

  • andmete väljastamiseks geenidoonorile;
  • andmete väljastamiseks geenidoonori arstile;
  • andmete uuendamiseks, täiendamiseks ja kontrollimiseks;
  • geenidoonorilt uute andmete küsimiseks eetikakomitee nõusolekul;
  • uue koeproovi võtmiseks geenidoonori nõusolekul;
  • sugupuu täiendamiseks;
  • geenivaramusse kantud andmete hävitamiseks.

Kelle oma on Geenivaramu?

Geenivaramu, see tähendab kõik geenivaramus olevad andmed, on Tartu Ülikooli kui vastutava töötleja omandis. Vastutava töötleja tegevuse lõpetamisel läheb andmete omandi- ja kasutusõigus üle Eesti vabariigile. Koeproovid, geenidoonoriks saamise nõusolek ja koodiga kaitsmata andmed ei ole võõrandatavad (müüdavad, kingitavad jne).

EGV rahastamine

EGV-d rahastab Eesti Vabariik. Geenidoonor ei saa raha koeproovi andmise, terviseseisundi kirjelduse ega sugupuu koostamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest. Geenidoonori andmeid hoitakse geenivaramus tasuta. Geenidoonor saab oma andmetega tutvuda tasuta.

Millised on geenidoonori õigused?

  • Geenidoonoril on õigus saada geenivaramust enda kohta andmeid, välja arvatud sugupuu andmed. Geenidoonori nõusolekul saab geenivaramust andmeid tema arst.
  • Geenidoonoril on õigus nõustamisele tema kohta geenivaramus hoitavate andmete alusel. Geeniuuringute tulemusena saadud andmed pärilike omaduste ja pärilikkusriski kohta võivad olla geenidoonorile ebameeldivad.
  • Geenidoonoril on õigus mitte teada oma andmeid.
  • Geenidoonoril on õigus avaldada geenidoonoriks olemise või mitteolemise fakti.
  • Geenidoonoril on õigus esitada EGV-le enda kohta täiendavaid andmeid.
  • Geenidoonoril on õigus keelata tema kohta geenivaramus hoitava terviseseisundi kirjelduse täiendamine, uuendamine ja kontrollimine. Kuni selle hetkeni võib EGV saada teistest andmekogudest andmeid geenidoonori terviseseisundi kohta.
  • Geenidoonoril on õigus igal ajal taotleda taasisikustamist võimaldavate andmete hävitamist, mille järel ei ole enam võimalik geenidoonori isikut tuvastada. Geenidoonor ega tema arst ei saa seejärel enam kunagi geenidoonorit puudutavaid geeniandmeid. Seega ei ole võimalik teada saada, milliseid andmeid konkreetse geenidoonori kohta geenivaramus hoitakse.
  • Kui geenidoonori isik avalikustatakse õigusvastaselt, võib geenidoonor nõuda kõigi tema kohta geenivaramusse kogutud andmete ning koeproovi hävitamist. Hävitamiskohustus on ka teistel isikutel, kellel on geenivaramust pärinevaid andmeid.
  • Geenidoonoril on õigus nõusolek tagasi võtta kuni koeproovi või terviseandmete kirjelduse anonümiseerimiseni. Sellisel juhul andmed geenivaramusse ei jõua. Pärast anonümiseerimist on geenidoonoril õigus nõuda taasisikustamist võimaldavate andmete hävitamist.

Geenidoonori nõusolek

Geenidoonoriks hakkamisest huvitatud inimestel on võimalik tutvuda geenidoonoriks saamise tingimustega ning saada informatsiooni verevõtupunktide kohta kodulehelt geenidoonor.ee. Samas on võimalik digitaalselt allkirjastada nõusolekuvorm. Digitaalse allkirja andmise turvalisuse tagab Eesti Vabariigis Sertifitseerimiskeskus. Küsimuste korral geenidoonoriks saamise ja nõusolekuvormi allkirjastamise kohta saab helistada geenivaramu infotelefonile esitada küsimusi e-postiga või pöörduda nõustamiskabinettidesse Tallinnas või Tartus. Kogu ajakohastatud informatsioon geenivaramu kontaktide kohta on leitav kodulehel geenidoonor.ee. Geenidoonori nõusoleku vorm säilitatakse EGV-s eraldi arhiivis.

Pärast nõusoleku vormi allkirjastamist saab endale sobivas verevõtupunktis loovutada vereproovi, milleks on üks katsuti ehk 6 milliliitrit veeniverd. Verevõtupunktide asukohad on toodud kodulehel geenidoonor.ee. Samal kodulehel saab täita terviseandmete küsimustiku. Geenivaramu loomisega seotud geenidoonorite õiguste kaitse ja eetikanormide täitmist jälgib sõltumatu eetikakomitee.